Eesti Endokrinoloogia Seltsi juured ulatuvad Eesti NSV aegadesse. Seltsi eelk\u00e4ijaks v\u00f5ib pidada Eesti Endokrinoloogide Teaduslikku Seltsi, mis loodi 1956. a. novembris ja mida asus juhtima toonase Vabariikliku Struumat\u00f5rje Dispanseri peaarst dr. Vladimir Pa\u0161kov.<\/p>\n\n\n\n
Dr. Irina Kalitsa poolt 1991. a. avaldatud raamatust \u201eNeljak\u00fcmnene endokrinoloogiadispanser\u201c v\u00f5ib seltsi liikmeskonna ja tegevuse kohta lugeda j\u00e4rgmist: Seltsi t\u00f6\u00f6koosolekud, mis toimusid korrap\u00e4raselt, leidsid aset kord kvartalis. Pidevalt suurenes seltsi teaduslik potentsiaal. Kui n\u00e4iteks 1974. a. Endokrinoloogide VI Kongressi p\u00e4evil oli seltsi liikmeid 50, kellest meditsiinidoktoreid 4 ja meditsiinikandidaate 8, siis VII kongressiks oli seltsi 57 liikmest 8 meditsiinidoktorit ja 9 meditsiinikandidaati. Pikemat aega oli seltsi esimeheks dr. Koit Ester, kes esimeheks olemise ajal 1979. a. kaitses doktorit\u00f6\u00f6. Olles silmapaistvate v\u00f5imetega teadlane ja organisaator, tegi ta palju \u00e4ra teadust\u00f6\u00f6 arendamisel ja selle rakendamisel praktikas.<\/p>\n\n\n\n
1990. aastaks oli seltsi liikmete arv kasvanud 71-le. Seltsi esimeheks oli 1980.\u221290. aastani Vabariikliku Endokrinoloogiadispanseri peaarst dr. Irina Kalits. 1990. a. novembrist juhtis seltsi tegevust dispanseri statsionaarse osakonna juhataja dr. Jaan Kelk.<\/p>\n\n\n\n
Uuemal ajal ei ole Eesti Endokrinoloogia Selts erialase teadust\u00f6\u00f6 edendamisel nii suurt rolli m\u00e4nginud kui varasematel aastak\u00fcmnetel. Seltsi tegevus on eelk\u00f5ige suunatud endokrinoloogia kui kliinilise eriala arendamisele: uute diagnostiliste ja ravimeetodite rakendamisele, ravistandardite ja \u2013juhendite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele, seltsi liikmetele erialase t\u00e4iendamise v\u00f5imaluste pakkumisele. Seltsi koosolekud aktuaalsete erialaprobleemide arutamiseks leiavad aset keskmiselt neljal korral aastas. Viimastel aastatel on traditsiooniks kujunenud ka v\u00e4lislektorite kaasamine nendele \u00fcritustele. Eesti Endokrinoloogia Selts kuulub Euroopa Endokrinoloogia Seltsi ja koost\u00f6\u00f6s Euroopa organisatsiooniga on toimunud ka viimaste aastate erialased suurs\u00fcndmused: regionaalsed kliinilise endokrinoloogia diplomij\u00e4rgsed kursused 1998. a. ja 2010. a., m\u00f5lemal korral Tartus.<\/p>\n\n\n\n
Seltsi esimeesteks on uuemal ajal olnud Toomas Podar, Hiie Tupits, Jaanus Kerge ja Tarvo Rajasalu.
Eesti Endokrinoloogia Seltsi p\u00f5hikirja uuendamine toimus 2007. a. Vastavalt p\u00f5hikirjale moodustavad seltsi liikmeskonna endokrinoloogid ja endokrinoloogia piiraladega tegelevad arstid. 2007. a. viidi p\u00f5hikirja sisse ka seltsi toetajaliikme ja seltsi auliikme statuut. Esimeseks Eesti Endokrinoloogia Seltsi auliikmeks valiti 2008. a. aprillis pikaaegne seltsi esimees dr. Irina Kalits.<\/p>\n\n\n\n
2011. a. l\u00f5pu seisuga oli Eesti Endokrinoloogia Seltsil 74 liiget, kellest enamus endokrinoloogid, aga ka pediaatreid, sisearste jt erialade esindajaid. 2011. a. oli seltsil 11 toetajaliiget. Seltsi liikmeks astumise korra kohta saab lugeda seltsi p\u00f5hikirjast. Praegune seltsi juhatus valiti ametisse 2010. a. novembris ja sellesse kuuluvad Vallo Volke (esimees), Maire Lubi (sekret\u00e4r), Eve Kelk, \u00dclle Einberg ja Tarvo Rajasalu.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eesti Endokrinoloogide Teaduslik Selts 1956\u22121990 Eesti Endokrinoloogia Seltsi juured ulatuvad Eesti NSV aegadesse. Seltsi eelk\u00e4ijaks v\u00f5ib pidada Eesti Endokrinoloogide Teaduslikku Seltsi, mis loodi 1956. a. novembris ja mida asus juhtima toonase Vabariikliku Struumat\u00f5rje Dispanseri peaarst dr. Vladimir Pa\u0161kov. Dr. Irina Kalitsa poolt 1991. a. avaldatud raamatust \u201eNeljak\u00fcmnene endokrinoloogiadispanser\u201c v\u00f5ib seltsi liikmeskonna ja tegevuse kohta lugeda … <\/p>\n